Uus uurimistöö

Meil sai valmis uurimistöö ,,Roosna-Alliku allikate kaitse" ja see on VIKO-s üleval. Head lugemist!

Mari-Liis ja Ave 7. klassist

Armsad projektitöös osalejad!

Te olete oskuslikult kasutanud ära kaasaegseid õpimeetodeid ja -võimalusi ning ära teinud väga suure töö kõikidele teadmishimulistele.
Suur tänu teile ja teie juhendajale õpetajale Jaanika Alliksoole.
Seda tööd peaks kindlasti jätkama ja tutvustama seda nii meie kooli kui ka Järvamaa ja Eestimaa teistele huvilistele.
Daina Pärt
direktor

Tervitused Türilt!

Tere jälle! Meie lapsed peavad hoolsalt külmapühi. Kuidas teiega on? Lugesin ise nüüd teie tööd algusest lõpuni läbi ja minule isiklikult meeldisid Kathleeni ja Triinu luuletused - olid teised väga südamlikud (Triinul) ja hästi riimuv Kathleenil. Veel oli Alexil väga tore jutt kooli ja ka pargi kohta, kus oli tehtud uurimustööd.

Olete ära teinud väga suure ja tänuväärse töö, eks see pakkus teile kindlasti suurt naudingut. Jõudu ja jaksu edaspidisteks suurteks ettevõtmisteks. Algus on teil igatahes tehtud. Ka pildid olid toredad.

Hoiame ikka sidet.

NB! Tüdrukud ei osanud lugudele kommentaare saata ja mul endal see ka ei õnnestunud. Kuidas saab otse kommentaare saata?

Tervitades õp Heili Männilaan

Tule ülesandeid lahendama!

Meie ülesanded on VIKO õppekeskkonnas aadressil http://viko.edu.ee
Külalised saavad sisse - kasutajanimi: minumoisakool ja parool: minumoisakool
Enne ristsõnade ja ülesannete lahendamist pead aga vaatama, kas sinu arvutis on programm Hot Potatoes6. Programmi saad tasuta alla laadida internetist aadressil http://hotpot.uvic.ca/
seejärel vali ülevalt materjalid ja asu lahendama.

VIKO-s on ka uurimistööd meie klassi õunapuust ja pargi kõige jämedamast puust.


Kui soovid meie blogiga ühineda, siis kirjuta meile aadressil minumoisakool@hot.ee ja registreerime Sind kasutajaks.

Projekti lõpetamine, kokkuvõtete tegemine

Lõpetasime projekti.

Mõisaajaloo tund 5. klassile

Mõisaajaloo tunnis tutvustasime 5. klassile oma jutte ja ülesandeid.

Kuidas hoiti Sinist salongi?

Minu ema õppis Roosna-Alliku koolis 1980. aastatel. Ta käis õhtuti oma klassi tüdrukutega tantsuringis roosas saalis, kus viidi läbi ka kehalise kasvatuse tunde. Tüdrukuid oli 6. Kui nad tegid tantsimises pausi, siis käisid nad vahepeal kolamas sinises saalis, kuhu tavaliselt õpilasi ei lastud. See oli koliladu, kus olid vanad pingid ja toolid, võimlemisvahendid ja muu kola. Nad vaatasid, et see on muidu ilus saal, aga väga must ja sassis. Nad tahtsid selle korda teha. Pioneerijuhi abiga said nad ka selleks loa. Koli jäi ikka saali, aga nad panid asjad ilusamini ja pesid seinad ning põranda puhtaks.

Töö tehtud, lähme vastlasõidule!

Rait blogi lugemas

Kuidas me ristsõnu ja ülesandeid tegime?

Meie õppetund, mida filmis ETV

Täna käidi meie mõisakooli filmimas. Meie õppisime sel ajal mõisa ajalugu. Hakkame oma projekti lõpetama. Kolmapäeval teeme 5. klassile mõisaajaloo tunni.

Rõduga klass mõisahoones

Praegune 7. klass tuli kooli aastal 2000. Nende esimene klassiruum oli mõisahoones, millel oli vana laudpõrand koorunud värviga. Klassil oli rõdu, kuhu ei tohtinud minna. Seda klassiruumi enam ei ole. Kui need õpilased olid 3. klassis, siis hakkas mõisahoones restaureerimine ning selle klassi asemele ehitati sinine jalutussaal nagu oli olnud mõisa ajal. Klassi seinad lõhuti maha ning ehitati uutesse kohtadesse. Meie ei kujuta ette, et seal oli kunagi klass.

Roosa saal ja kehalise kasvatuse tunnid

Roosas saalis viidi enne restaureerimist läbi kooli kehalise kasvatuse tunde. Siis ei olnud saalis peegleid, need olid katki ning nende asemel oli pruun riie. Ka lühtreid ei olnud laes. Ühe lühtri koha peal oli köis, mida mööda tehti köieronimist. Valgust andsid paljad pirnid lae servades. Saalis mängiti nii rahvastepalli kui tehti ka korvpalli- ja topispalliharjutusi. Seinakaunistused ja parkett said kõvasti kannatada. Aknaid kaitsti aknaluukidega.
1978. või 1979. aastal käidi koolis otsimas õpilasi Paide Spordikooli laskmisosakonda ning siis toimus täpsuslaskmine õhupüssist roosas saalis. Saali lõunasein kaeti mattidega ning sinna pandi märklauad, kuhu lasti.
Saalis olid ka rööbaspuud, poom ning kits, mida kindlasti ka mööda parketti lohistati. Õnneks ei tehtud väga palju kahju saalile.

Mõisahoones oli hea mängida

Vanasti oli mõisahoones hea mängida. See oli sopiline ja oli hea end peita. Väga tore oli kulli mängida. Eriti treppide peal. Seal sai ringi joosta ja ka mööda seina üles ning alla ronida, kui olid osav. Osa pulki trepi käsipuul oli puudu ning sealt vahelt sai ka pugeda läbi. Suuremad poisid ronisid posti otsa ja sealt üles või alla. Seinad trepi juures olid jalajälgi täis ja õpetajad pahandasid, kui nägid ronijaid.
Õnneks praegu enam nii ei tehta, sest siis ei jääks meie ilusast trepist midagi järgi ja ohtlik oli see ka.

Mõis ( Marian)

Meie mõisas on väga mitmeid ilusaid saale. Mulle meeldib kõige rohkem Roheline saal, sest seal on väga ilus trepp, mis läheb kaheks. Vanasti oli komme, et tüdrukud/naised käivad trepi parempoolsest osast ja poisid/mehed vasakpoolsest. Mulle meeldivad Rohelises saalis ka seinad, sest roheline on ilus värv ja kujutised seintel on ka väga ilusad.

Park

Meie koolil on väga ilus park. Seal kasvavad iidsed puud ja põõsad. Pargis on kelder, mis läheb maa alla, seal hoitakse kartuleid. Kooli-aias on meie klassi istutatud õunapuu. Ka teistel klassidel on oma- istutatud õunapuid. Pargis on laululava, staadion. Maakividest on ehitatud pargile ümber müür. Kooli ees on ka toonekure pesa.See asub kuivanud männi otsas. Toonekurg on ka meie kooli logol.

Mõisa ajaloost

Roosna-Alliku saksakeelne nimi Kaltenbrunn tähendab tavapärases tõlkes külma vaevu. Kuna mõisa vahetus läheduses asuvatest allikatest saab alguse Pärnu jõgi, on niisugune nimetus igati sobilik.
1645. aastal kinnitas Kuninkanna Kristiina Bogislaus Rosenile õigused Roosna-Alliku mõisale. B.Rosen oli üks rikkamaid mõjukamaid mehi Eestimaal. Pärast Rosenite suguvõsa valitsesid mõisas Stackelbergid, kuna B. Roseni lapselaps Margarita abiellus 1725. aastal Jürgen Johann von Stackelbergiga. Uus mõisahoone valmis 1786. aastal. Mõisa siseruumides väärivad eelkõige tähelepanu kaks kuntsmarmorist seinatahveldistega saali. Roosa Saali seinu ehivad valgest stukist modelleeritud trofeekimbud. Sinises Saalis ei kata kuntsmarmor mitte kogu seinapinda, vaid on raamitud suurteks tahvliteks. Nendel ripuvad roosipärgade ja draperiiga kaunistatud medaljonid allegooriliste putofiguuridega. Mõisa logo on valge roos, mis tuleneb Bogislaus Roseni nimest. Kooli logo on aga valge toonegurg. Meie kooli juures on ka toonekure pesa.

MARIAN!

PALJU ÕNNE VÄGA TUBLI ESINEMISE EEST MÕISAKOOLIDE LUULETUSTE KONKURSIL!

Klassikaaslased

Roosna-Alliku mõis - küsimused

Roosna-Alliku mõis

Valikvastustega küsimused: Mitu suguvõsa on meie mõisas olnud?
a) 11 b) 2 c) 123

Mis värvi on meie mõis?
a) sinine b) kollane c) roosa

Kas söökla on:
a) mõisas b) õues c) puu otsas

Mis on meie mõisa sümboliks?
a) elevant b) hobune c) valge roos

Männi otsas elab:
a) papagoi b) vihmauss c) valge toonekurg

Kus asub õpetajate tuba?
a) mõisas b) õpetajate tuba polegi c) klassis

Huvitav koht mõisas

Minu arust on mõisas kõik kohad huvitavad. Aga kõige lemmikum on mõisas trepp.
See trepp läheb all kaheks. Trepi ääred on kulla värvi. Need on nii ilusad. Mõisaajal oli nii, et mehed käisid vasakult ja naised paremalt poolt. Praegu on ka nii. See trepp on tehtud puidust. Mulle meeldivad puust trepid. Kui ma trepist tulen, on mul nii uhke tunne, et meil on mõisakool. Trepi kõrval on meil käsitööklass.

Geily pargis

Pargis on meil suured ja väikesed puud. Tegime klassiga uurimistöid. Klassivend Alex tegi pargi kõige jämedamast puust. Meil oli väike klass, ainult kuus õpilast. See oli ikka nii paks, et me kõik peaaegu olime selle ümber.
Meie koolil on oma kooliaed, seal kasvavad ka klasside õunapuud. Meie oma kasvab ka seal. Üheksanda klassi õunapuu on kõige suurem ja sealt saab juba õunu võtta. Meie oma on päris väike, aga küll ta kasvab.
Parki ümbritseb kivimüür, see on erinevatest kividest tehtud. Kunagi mõisaajal oli pargi värav rauast tehtud. Aga enam seda ei ole. Pargis on veel staadion ja laululava,kus peetakse vahel pidusid.

Matkarada - Geily

Meil on oma matkarada. Seal on seitse-kaheksa allikat. Käisime suvel kirjasõpradega seal matkamas. Meie matkarajal on veel loomi. Käisime rästikuid vaatamas. Ja piknikku pidamas. Allikates on veel vahest pöörised. Need on nii lahedad. Oleme teinud veeanalüüse.




Meie matkarada

Allikad meie matkarajal,
vahest on neid ju ikka vaja.
Siis saame juua vett,
ei lõppe ära meie retk.
Janused me ikka oleme,
kui metsast välja tuleme.

Matkarada

Meie matkarada saab alguse tee äärest, seal seal on kaks allikat. Nendest natuke edasi on kraav, kuhu tuleb tee pealt keerata. Seal metsa ääres ongi allikas. Siis minna veel metsa, siis seal on ka mitu allikat. Me käisime allikaterajal lindude pesakaste üles panemas.

Matkarada on ilus, seal on niipalju erinevaid allikaid. Kokku on 9 või 8 allikat. Seal on ilus käia. Ma olen 4 korda käinud, aga meeles ei ole, kust minna. Olen käinud koos teistega. Kui kunagi veel läheme, siis ma arvan, et jääb meelde see matkarada.

Meie klassi õunapuu

Mina näitaksin sõpradele meie klassi õunapuud. Selle panime 1. klassis kasvama. Ta kasvab kooliaias. See puu on alles noor. Eelmisel suvel olid aga juba tal väikesed õunad küljes, aga mitte valmis. Need olid rohelised-kollakad. Eelmisel aastal tegin ma uurimistöö selle puu kohta. See on Krügeri tuviõun.

Mõisatuba - Kertu lemmikkoht mõisas

Mulle meeldib mõisas mõisatuba. See on tore tuba, aga seal ei tohi üksinda käia. Seal toas on nii huvitavaid asju. Ma olen seal mitu korda käinud. Selles toas on mõisaaegne ahi.

Kertu mõisakool

Mõisahoone on vana, aga teine pool on uus. Mõisahoones on nii palju mõisnike elanud. Mõisnikutel oli palju mõisasid, mitte ainult üks. Praeguses mõisahoones on elanud härra Stackelberg, see mõis on ehitatud tema juhendamisel. Kool tehti siia 1923. aasta detsembrikuus. Mõisa sümboliks on valge roos. Valge roos on saadud Rosenitelt. Rosenid olid siin esimesed mõisnikud. Mõis asub pargis, seal on ka staadion.




Kellele kuulus praegune mõisahoone?

Mis kuus toodi mõisa kool?

Mis on mõisa sümboliks?

Kus asub kool?

Kes elas veel mõisas?

Roosna-Alliku mõisa Roosa saal

Kõige ilusam hoone oli samasugne kaunistatud härrastemaja. Alumisel korrusel olid teenijate toad, köök ja pesuruumid. Teisel korrusel on tänaseni säilinud saalid. Neist suuremat nimetatakse Roosakas saaliks, väiksemat Siniseks salongiks. Saalide seinu ehivad valged kaunistused. Roosa saali põhja- ja lõunaseinu ehivad sõjariistad. Idasein on naiselikuma sisuga, seal on näha viljavihk, roosiõied, õlgkübar ja jalutuskepp koos reha ja sirbiga. Arvatakse, et Sinise salongi seintel kujutatud lapsukesed sümboliseerivad mõisnikepaari oma lapsi.

Roosna-Alliku mõis asub Pandivere kõrgustikul

Roosna-Alliku asub Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal, kohas, kus allikajärvest saab alguse Pärnu jõgi. Roosna-Alliku mõisahoone on üks Eestimaa kauneimaid mõisamaju, mis valmis Otto Friedrich von Stackelbergi ajal 1786. a. Hoone arhitektiks oli tolleaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, Toompea lossi autor. Hoone alakorrust hõlmab suur avar vestibüül ühes piduliku kahemarsilise trepiga. Enamik ruume asetus amfilaadselt, iga ruum on olnud kavandatud erinevas värvitoonis ja meeleolus. Algse sisekujunduse on mõisahoones säilitanud kaks ruumi, nn. "roosa saal" ja "sinine salong". Saalide kunstmarmorist seinu katavad valgest stukist modelleeritud trofeekimbud, laes põimuvad roosivanikud, akende vahel helklevad peeglid. Stukkdekoori autoriks oli stukimeister Karl Kalopka, Prahast Baltikumi rännanud mees. Alates 1924.a on mõisahoone kasutusel koolimajana. Praegu asub siin Roosna- Alliku Põhikool. Mõisaomanikud on olnud von Rosen ja von Stackelberg

Mõisa ajalugu (Kathleen)

Roosna-Alliku mõis rajati 17. sajandi I poolel. 1620-1721 kuulus see Rosenitele, kellelt paik on saanud nime. Roosna-Alliku hooneteansambel on varaklassitsistliku arhitektuuri paremaid näiteid Eestis. Härrastemaja ehitati 1780-1786 mõisaomanik OttoFr. von Stackelbergi ajal. Töid juhtis kubermanguarhitekt Johann Schultz. See on kahekorruseline, algselt kõrge kelpkatusega (asendati madalamaga 1939) hoone. Maja on ehituslikus mõttes veidi eriline. Esifassaadil on kaarjas kesk- ja lamedad otsrisaliidid. Keskrisaliidi ümarad vormid on Eesti jaoks erandlik nähtus. Selle ees on neljale sambale toetuv rõdu. Samba kasutaminegi ei olnud neil aastatel tavapärane. Seinu ilmestavad pilastrid, liseenid, krohvraamistused, ovaalsed ehisväljad. Esimesel korrusel on lai rustreering. Tagafassaadi liigendavad kaugele eenduvad kitsad otsrisaliidid. Hoone ehteks on aga Böömi meistri Kalupka stukitöö. Peahoonega üheaegselt valmisid ka teenijatemaja ja barokse kiivriga kellatorn.

Alex matkarajal

Ma räägin teile meie matkarajast. Meie matkarada on väga pikk. Meie matkarajal on 7-8 allikat. Need allikad on ilusad ja mulisevad. Ühest allikast metsas saab juua võtta. Seal on sild, kui üle silla lähed saad juua võtta. Allika juurde on pandud kopsik, millega saab juua võtta.
Alevikust läänepool 76 m üle merepinna asub allikas, kust saab alguse Pärnu jõgi. Ka sellest allikast saab juua võtta. Matkaraja lähedal on ka järv, kus ujuvad luiged ja pardid. Matkarada on ilus, kui sa vaatad loodust. Meie klass on käinud sellel matkarajal, see meeldis meile . Meie klass on matkarajale pannud linnupesakastid, mis me tööõpetus tunnis oleme teinud. Need linnupead on ilusad ja neid oli lahe üles panna. Matkarajale jäävad ka kopratammid, mis on väga huvitavad. Kopraid matkarajal kohata pole võimalik, sest nad toimetavad öösel kui on vaikne. Matkarajal saab tutvuda erinevate puu- ja taimeliikidega. On tore, et meil selline matkarada on. Ma soovitan tulla suvel seda vaatama.

Mõisa park Alexi silmade läbi.

Ma jutustan teile meie mõisa pargist. Meie parki ümbritseb kivimüür, mis on tehtud maakividest. See müür on pikk ja vanaaegne. Meie pargis on üks puu, millel ei ole oksi ega lehti. Selle puu otsas elab valge-toonekurg. Valge toonekurg on ka meie kooli logol. Pargi keskel on staadion ja lava. Staadionil me peame üritus. Näiteks vana aasta lõpppu, kooliaasta lõpu piknikku jne. Ka kehalise kasvatuse tunnid toimuvad staadionil. Meie pargis on igal talvel suusarada, kus me kehalise tunnis sõidame seda rada. Lava kõrval on üks saar. See puu on meie pargi kõige jämedam puu. Saare ümbermõõdu mõõtmiseks läks tarvis 4-6 õpilast. Meie pargis on ka veel lõkkeplats, kus me süütame jaanipäeval lõkke. See on nii vahva. Meie pargis asub ka mõis. Mulle meeldib pargis kõige rohkem see puu, mida ma uurisin ja pikk müür. See on hea, et selline mõis asub just Roosna-Allikul, sest mina elan Roosna-Allikul. Mul on au elada sellises kohas nagu Roosna-Alliku.

Alexi mõisa jutt

Ma olen Alex Bindevald ja ma jutustan teile meie mõisast ja kohast, kus mulle mõisas kõige rohkem meeldib. Meie mõis on olnud kolme mõisapere käes. Mulle meeldib mõisas kõige rohkem Roosa saal ja Sinine salong. Roosa saali seinad on oranžikas- roosast kunstmarmorist. Saali akende vahel on suured peeglid. Roosa saali otsaseinu kaunistavad sõjariistad. Seal leidub kiivreid, kilpe, pistodasid, mõõku, nooletuppesid ja vibusid. Idaseinu kaunistavad viljavihk, roosiõied, õlgkübarad ja jalutuskepp, vilespill ja joogipudel. Lisaks veel reha, sirp ja koot. Saali nurkadesse on aga vormitud vanakreeka sokupäid. Roosas saalis meeldivad mulle kõige rohkem sõjariistad. Sinine salong on samuti kena. Sinises salongi ei ole kogu sein kunstmarmorist, vaid on raamitud suurteks tahvliteks. Salongi nurgas on ilus suur kahhelahi. Mulle meeldivad Sinises salongis kõige rohkem toolid, mille taha on kirjutatud nimed. Need toolid on väga ilusad. Nimed toolidel näitavad, kes on need toolid mõisale kinkinud.
Ma soovitan kõigil külastada Roosna-Alliku mõisa.

Mõisa vestibüül vanasti

20-30 aastat tagasi ei olnud mõisas nii ilus fuajee kui praegu. Sinna olid ehitatud riietehoiud, mis olid alt vineerist ja ülevalt aiavõrgust. Oli neli boksi - ühes olid algklassiõpilaste riided, teises hoiti talvel suuski, kolmandasse koguti vanapaberit ja neljandas oli kooli köögi ladu, kus hoiti kaste ja taarat. Põrand oli kivist või betoonist. Ruum ise oli üsna pime, praeguse vestibüüliga ei anna üldse võrrelda.

Roosna-Alliku Põhikool

On üks kool,
kus on hool
ja energiavool.
See on mõisakool,
Roosna-Alliku Põhikool.

Roosna-Alliku Põhikoolis
iga õpilane istub oma toolis.
Õpilane häid hindeid noolib,
igal õhtul kodus õpib oma toolis.

Lisbet Pall

Minu mõis

Mõis on mõis,
mõis on ilus.
Sinine saal on sinine saal,
sinine saal on kena.
Roosa saal on roosa saal,
roosa saal on veelgi kenam.
Terve mõis on hästi ilus.

Annika Vaalundi

Minu mõis

Me uhkus ja au on see mõis,
ta kaunis kui valge roosiõis.
Me väikest kodupaika kaunistab ta,
selle üle olen väga õnnelik ma.
Nii uhke ta paistab, nii ilus ta hoov,
seda peab säilitama, see on mu soov.

Nii tore on käia koolis mõisa sees,
veel on lapsi, keda õppimine seal ootab ees.
Soojad ta klassid, saal nii suur on tal,
nii turvaline ta põrand mu jalge all.
Ta jääb alati osakeseks südametes
ja mäletame teda igavesti oma mõtetes.

Triinu Viires

Minu mõisakool

Sinine saal on imeilus,
roosast kostab muusikat.
Valge roos on püha sümbol,
kõike kaitseb toonekurg.
Rosen, Rosen pani aluse meie kallile allikale,
Stackelberg kes jätkas hoogsalt
alustatut lõpuni.

Alex Bindevald

Minu mõisakool

Mõisakool on ilus kool.
Sümboliks on Valge Roos.
Valge Roos on ilus roos.
Tahan endalegi Valget Roosi.
Roosa saal on ilus saal.
Seal me esineme, tantsime
ja laulame.
Saalis on terve kool koos.


Kertu Hanni

Mõisakool

Käin mõisakoolis ma,
seal sinine ja roosa saal,
kus tänini ringi liigub daam.
See daam on mõisaproua Rosen,
tal süles valge kuhi roose.

Rait Siirand

Mõisakool

Kooli logol kurg,
sest kooli korstna
otsa tegi kurg pesa
ja sellepärast on
kooli logol KURG

Jüri Ranne

Minu mõisakool

Kaunis on me mõisakool,
kindel koht tal ajaloos.
Härrad Rosen, Stackelberg
mõisas elanud on kord.

Aulaks on meil Roosa saal,
trofeekimbud seinte peal.
Roheline ka on õdus,
keerdtrepp lookleb-käia mõnus.

Saalis Sinises on seinad
raamis kaetud marmoriga.
Külalisi palju käinud,
meie vana mõisa näinud.

Koolil sümboleid on kaks,
seda teab ju iga laps.
Rõõmsalt elavad nad koos-
toonekurg ja valge roos.

Marian Guutmann

Minu mõisakool

Minu nimi on Kathleen,
praegu astun kooliteel.
Kool see asub mõisas suures,
mis on bussijaama juures.

Mõisas on meil saale kaks,
nad teevad mõisa kaunimaks.
Lapsed laulmas on meil siin,
mõisa töövihikud ma koju viin.

Kathleen Allmere

Minu mõisakool

Mõisakene taeva all
ilus roosa rõdu tal.
Rõdu all on valged roosid,
nagu valged kristallist klaasid.
Mõisas uhke tunne mul
arvan, et see ka sul.
Mõisakoolis saal on suur,
mitte kitsas nagu jänesepuur.
Mõisakooli hoia sa,
et oleks ilus vaadata.

Geily Püümann

Tutvustus

Oleme Roosna-Alliku Põhikooli 4. klassi õpilased. Meie kool asub mõisahoones. Meie koolis õpitakse mõisa ja kodukoha ajalugu 2.-9. klassini tööraamatute ,,Roosna-Alliku lugu" I ja II osa järgi. Meile meeldib meie kool. Tahame mõisast rohkem teada saada ja enda teadmisi teistega jagada.