Õpilaskonverents ,,Mööda Rosenite radu Järvamaal" Roosna-Alliku mõisas

Piret Rammole jääb konverentsi meenutama valge roosi mõisakruus.

Kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Mida arvab konverentsi ettekannetest Järvamaa muuseumi direktor Tiiu Saarist.

Ettekandeid kuulavad Marian ja Birgit.

Anne-Mai Jüriso ja Eleene Sammler vahetamas konverentsimuljeid.

Konverentsi vaheaeg Sinises salongis.

Žürii teeb kokkuvõtteid.

Roosna-Alliku Põhikooli 4. klassi õpilane Kathleen tutvustab oma tööd ,,Rosenid Roosna-Allikul".

Eleene Sammler tutvustab Rosenite elu Karinul.

Vodja kooli töö on kiigepuust.

Vodja kooli õpilane Oliver Bollverk´i ettekannet ilmestas video.

Vodaja kooli õpilaste juhendaja Juhan Soomets.

Anne-Mai Jüriso ettekanne on Rosenite elust Järvamaal.

Ettekandeid kuulamas.

Direktor Daina Pärt konverentsi avamas.

Žürii koosseisus Tiiu Saarist, Piret Rammo ja Daina Pärt.

4. klass uurib Rosenite elu Järvamaal

7. klass õppimas mõisaajalugu

Tulekul on õpilaskonverents ,,Mööda Rosenite radu Järvamaal". 7. klassi õpilased tutvuvad Roosna-Alliku mõisnike Rosenite eluga Järvamaal.

Uus uurimistöö

Meil sai valmis uurimistöö ,,Roosna-Alliku allikate kaitse" ja see on VIKO-s üleval. Head lugemist!

Mari-Liis ja Ave 7. klassist

Armsad projektitöös osalejad!

Te olete oskuslikult kasutanud ära kaasaegseid õpimeetodeid ja -võimalusi ning ära teinud väga suure töö kõikidele teadmishimulistele.
Suur tänu teile ja teie juhendajale õpetajale Jaanika Alliksoole.
Seda tööd peaks kindlasti jätkama ja tutvustama seda nii meie kooli kui ka Järvamaa ja Eestimaa teistele huvilistele.
Daina Pärt
direktor

Tervitused Türilt!

Tere jälle! Meie lapsed peavad hoolsalt külmapühi. Kuidas teiega on? Lugesin ise nüüd teie tööd algusest lõpuni läbi ja minule isiklikult meeldisid Kathleeni ja Triinu luuletused - olid teised väga südamlikud (Triinul) ja hästi riimuv Kathleenil. Veel oli Alexil väga tore jutt kooli ja ka pargi kohta, kus oli tehtud uurimustööd.

Olete ära teinud väga suure ja tänuväärse töö, eks see pakkus teile kindlasti suurt naudingut. Jõudu ja jaksu edaspidisteks suurteks ettevõtmisteks. Algus on teil igatahes tehtud. Ka pildid olid toredad.

Hoiame ikka sidet.

NB! Tüdrukud ei osanud lugudele kommentaare saata ja mul endal see ka ei õnnestunud. Kuidas saab otse kommentaare saata?

Tervitades õp Heili Männilaan

Tule ülesandeid lahendama!

Meie ülesanded on VIKO õppekeskkonnas aadressil http://viko.edu.ee
Külalised saavad sisse - kasutajanimi: minumoisakool ja parool: minumoisakool
Enne ristsõnade ja ülesannete lahendamist pead aga vaatama, kas sinu arvutis on programm Hot Potatoes6. Programmi saad tasuta alla laadida internetist aadressil http://hotpot.uvic.ca/
seejärel vali ülevalt materjalid ja asu lahendama.

VIKO-s on ka uurimistööd meie klassi õunapuust ja pargi kõige jämedamast puust.


Kui soovid meie blogiga ühineda, siis kirjuta meile aadressil minumoisakool@hot.ee ja registreerime Sind kasutajaks.

Projekti lõpetamine, kokkuvõtete tegemine

Lõpetasime projekti.

Mõisaajaloo tund 5. klassile

Mõisaajaloo tunnis tutvustasime 5. klassile oma jutte ja ülesandeid.

Kuidas hoiti Sinist salongi?

Minu ema õppis Roosna-Alliku koolis 1980. aastatel. Ta käis õhtuti oma klassi tüdrukutega tantsuringis roosas saalis, kus viidi läbi ka kehalise kasvatuse tunde. Tüdrukuid oli 6. Kui nad tegid tantsimises pausi, siis käisid nad vahepeal kolamas sinises saalis, kuhu tavaliselt õpilasi ei lastud. See oli koliladu, kus olid vanad pingid ja toolid, võimlemisvahendid ja muu kola. Nad vaatasid, et see on muidu ilus saal, aga väga must ja sassis. Nad tahtsid selle korda teha. Pioneerijuhi abiga said nad ka selleks loa. Koli jäi ikka saali, aga nad panid asjad ilusamini ja pesid seinad ning põranda puhtaks.

Töö tehtud, lähme vastlasõidule!

Rait blogi lugemas

Kuidas me ristsõnu ja ülesandeid tegime?

Meie õppetund, mida filmis ETV

Täna käidi meie mõisakooli filmimas. Meie õppisime sel ajal mõisa ajalugu. Hakkame oma projekti lõpetama. Kolmapäeval teeme 5. klassile mõisaajaloo tunni.

Rõduga klass mõisahoones

Praegune 7. klass tuli kooli aastal 2000. Nende esimene klassiruum oli mõisahoones, millel oli vana laudpõrand koorunud värviga. Klassil oli rõdu, kuhu ei tohtinud minna. Seda klassiruumi enam ei ole. Kui need õpilased olid 3. klassis, siis hakkas mõisahoones restaureerimine ning selle klassi asemele ehitati sinine jalutussaal nagu oli olnud mõisa ajal. Klassi seinad lõhuti maha ning ehitati uutesse kohtadesse. Meie ei kujuta ette, et seal oli kunagi klass.

Roosa saal ja kehalise kasvatuse tunnid

Roosas saalis viidi enne restaureerimist läbi kooli kehalise kasvatuse tunde. Siis ei olnud saalis peegleid, need olid katki ning nende asemel oli pruun riie. Ka lühtreid ei olnud laes. Ühe lühtri koha peal oli köis, mida mööda tehti köieronimist. Valgust andsid paljad pirnid lae servades. Saalis mängiti nii rahvastepalli kui tehti ka korvpalli- ja topispalliharjutusi. Seinakaunistused ja parkett said kõvasti kannatada. Aknaid kaitsti aknaluukidega.
1978. või 1979. aastal käidi koolis otsimas õpilasi Paide Spordikooli laskmisosakonda ning siis toimus täpsuslaskmine õhupüssist roosas saalis. Saali lõunasein kaeti mattidega ning sinna pandi märklauad, kuhu lasti.
Saalis olid ka rööbaspuud, poom ning kits, mida kindlasti ka mööda parketti lohistati. Õnneks ei tehtud väga palju kahju saalile.

Mõisahoones oli hea mängida

Vanasti oli mõisahoones hea mängida. See oli sopiline ja oli hea end peita. Väga tore oli kulli mängida. Eriti treppide peal. Seal sai ringi joosta ja ka mööda seina üles ning alla ronida, kui olid osav. Osa pulki trepi käsipuul oli puudu ning sealt vahelt sai ka pugeda läbi. Suuremad poisid ronisid posti otsa ja sealt üles või alla. Seinad trepi juures olid jalajälgi täis ja õpetajad pahandasid, kui nägid ronijaid.
Õnneks praegu enam nii ei tehta, sest siis ei jääks meie ilusast trepist midagi järgi ja ohtlik oli see ka.

Mõis ( Marian)

Meie mõisas on väga mitmeid ilusaid saale. Mulle meeldib kõige rohkem Roheline saal, sest seal on väga ilus trepp, mis läheb kaheks. Vanasti oli komme, et tüdrukud/naised käivad trepi parempoolsest osast ja poisid/mehed vasakpoolsest. Mulle meeldivad Rohelises saalis ka seinad, sest roheline on ilus värv ja kujutised seintel on ka väga ilusad.

Park

Meie koolil on väga ilus park. Seal kasvavad iidsed puud ja põõsad. Pargis on kelder, mis läheb maa alla, seal hoitakse kartuleid. Kooli-aias on meie klassi istutatud õunapuu. Ka teistel klassidel on oma- istutatud õunapuid. Pargis on laululava, staadion. Maakividest on ehitatud pargile ümber müür. Kooli ees on ka toonekure pesa.See asub kuivanud männi otsas. Toonekurg on ka meie kooli logol.

Mõisa ajaloost

Roosna-Alliku saksakeelne nimi Kaltenbrunn tähendab tavapärases tõlkes külma vaevu. Kuna mõisa vahetus läheduses asuvatest allikatest saab alguse Pärnu jõgi, on niisugune nimetus igati sobilik.
1645. aastal kinnitas Kuninkanna Kristiina Bogislaus Rosenile õigused Roosna-Alliku mõisale. B.Rosen oli üks rikkamaid mõjukamaid mehi Eestimaal. Pärast Rosenite suguvõsa valitsesid mõisas Stackelbergid, kuna B. Roseni lapselaps Margarita abiellus 1725. aastal Jürgen Johann von Stackelbergiga. Uus mõisahoone valmis 1786. aastal. Mõisa siseruumides väärivad eelkõige tähelepanu kaks kuntsmarmorist seinatahveldistega saali. Roosa Saali seinu ehivad valgest stukist modelleeritud trofeekimbud. Sinises Saalis ei kata kuntsmarmor mitte kogu seinapinda, vaid on raamitud suurteks tahvliteks. Nendel ripuvad roosipärgade ja draperiiga kaunistatud medaljonid allegooriliste putofiguuridega. Mõisa logo on valge roos, mis tuleneb Bogislaus Roseni nimest. Kooli logo on aga valge toonegurg. Meie kooli juures on ka toonekure pesa.

MARIAN!

PALJU ÕNNE VÄGA TUBLI ESINEMISE EEST MÕISAKOOLIDE LUULETUSTE KONKURSIL!

Klassikaaslased

Roosna-Alliku mõis - küsimused

Roosna-Alliku mõis

Valikvastustega küsimused: Mitu suguvõsa on meie mõisas olnud?
a) 11 b) 2 c) 123

Mis värvi on meie mõis?
a) sinine b) kollane c) roosa

Kas söökla on:
a) mõisas b) õues c) puu otsas

Mis on meie mõisa sümboliks?
a) elevant b) hobune c) valge roos

Männi otsas elab:
a) papagoi b) vihmauss c) valge toonekurg

Kus asub õpetajate tuba?
a) mõisas b) õpetajate tuba polegi c) klassis

Huvitav koht mõisas

Minu arust on mõisas kõik kohad huvitavad. Aga kõige lemmikum on mõisas trepp.
See trepp läheb all kaheks. Trepi ääred on kulla värvi. Need on nii ilusad. Mõisaajal oli nii, et mehed käisid vasakult ja naised paremalt poolt. Praegu on ka nii. See trepp on tehtud puidust. Mulle meeldivad puust trepid. Kui ma trepist tulen, on mul nii uhke tunne, et meil on mõisakool. Trepi kõrval on meil käsitööklass.

Geily pargis

Pargis on meil suured ja väikesed puud. Tegime klassiga uurimistöid. Klassivend Alex tegi pargi kõige jämedamast puust. Meil oli väike klass, ainult kuus õpilast. See oli ikka nii paks, et me kõik peaaegu olime selle ümber.
Meie koolil on oma kooliaed, seal kasvavad ka klasside õunapuud. Meie oma kasvab ka seal. Üheksanda klassi õunapuu on kõige suurem ja sealt saab juba õunu võtta. Meie oma on päris väike, aga küll ta kasvab.
Parki ümbritseb kivimüür, see on erinevatest kividest tehtud. Kunagi mõisaajal oli pargi värav rauast tehtud. Aga enam seda ei ole. Pargis on veel staadion ja laululava,kus peetakse vahel pidusid.

Matkarada - Geily

Meil on oma matkarada. Seal on seitse-kaheksa allikat. Käisime suvel kirjasõpradega seal matkamas. Meie matkarajal on veel loomi. Käisime rästikuid vaatamas. Ja piknikku pidamas. Allikates on veel vahest pöörised. Need on nii lahedad. Oleme teinud veeanalüüse.




Meie matkarada

Allikad meie matkarajal,
vahest on neid ju ikka vaja.
Siis saame juua vett,
ei lõppe ära meie retk.
Janused me ikka oleme,
kui metsast välja tuleme.